Kartsin, et Buried on järjekordne 127 Hours, kuid poolteist tundi suudeti hästi sisustada. Tegevus hoidis pilgu pidevalt ekraanil ning elasin peategelasele kaasa. Ei surutud peale mingeid
flashback'e, vaid tegevus toimuski ühes kohas ainsa inimesega. Samuti võib Reynolds'i esitusega rahule jääda.
Meeldis kaamera liikumine ja kuidas see kirstu sisu tutvustas. Samuti erinevad valgusallikate värvid - alguses kollane ja sinine, hiljem roheline ja veidi punast. Kohati tundus muusika liigsena, täielik vaikus oleks olnud palju kriipivam ning õudsem.
Olin vaatamise ajal peaaegu kindel, et Paul kujutab kõike ette. Hakkasin igasuguseid vihjeid selle kohta leidma ning valmistusin üllatavaks lõpuks. Lõpplahendus oli küll erinev sellest, mida ootasin, aga ausalt öeldes isegi parem
twist. Loodan, et elusalt matmise kohta nüüd õudukaid ei näe. 9/10